Planetary Funk

Homeboy Sandman – Fat Belly

Homeboy Sandman‘i nime olen näinud küll siin-seal, aga vist olen mõelnud, et ah järjekordne räppar ja pole tähelepanu pööranud. Aga eile sõpradega youtube’i diskot tehes pandi see Not Really peale ja mul jäi vist hing kinni. Keegi teebki nii siirast positiivset lihtsat hip-hop’i, mis ei kubise vägivallast ja narksist ja swagist ja tuusamisest. Täpselt see, mida otsinud olen ju.

Ja siis ta räägib tervislikust toitumisest terve loo. See mu uus hümn. + Ma tahan sellele aiapeole seal. Fat Belly on tema kõige viimaselt White Sands EP‘lt, mille produtseeris Paul White ja välja andis muidugi Stones Throw. Ma olen armunud.

Planetary Funk

Planetaryfunk 5

Mu väike armas muusikablogi saab täna täpselt viie aastaseks. Uskumatu. Tuletan siin just meelde, kuidas ja miks ma alustasin ja kuidas need 5 aastat möödunud on. 2010.aastal kirjutati Postimehes musablogidest, minu omast sealhulgas. Kokku toodi neid välja 9 erinevat ja vaatasin praegu, et minu oma on neist üks vähestest, mis ikka veel töötab. Eks siin on läbi aastate käinud rohkem ja vähem inimesi. Arvestades, et tegin selle blogi ennekõike selleks, et 1) endal oleks koht, kuhu häid asju koguda ja 2) paari sõbra jaoks, kes 5 aastat tagasi küsisid minult muusikasoovitusi, oleks üks keskne koht, kust ilma küsimata neid saada. Siis mul on siiralt hea meel, et siia on vahel sattunud ka teisi inimesi, kes ehk aeg-ajalt midagi sobivat enda kõrvadele leidnud.

Täna täpselt 5 aastat tagasi postitasingi siia selle loo, James Pantsi debüütalbum “Welcome” oli just Stones Throw alt ilmumas. Huvitav, kas ma tol hetkel mõtlesin ka planetary funk – cosmic rapp seosele, praegu igatahes mõtlen.